See, et ajaloosündmuste erinev mõistmine on olnud viimastel aastatel oluliseks teemaks välispoliitilises debatis ja pingestanud meie suhteid Venemaaga, on üldiselt teada. Venemaa presidendi poolt ellu kutsutud ajaloolise tõe komisjoni arusaamad Teisest Maailmasõjast, Eesti kuulumisest Nõukogude Liidu koosseisu, küüditamisest ja paljudest teistest küsimustest erinevad kardinaalselt Eesti ajalookäsitlusest.
Kuue üleriikliku ajalehe tühjade lehekülgede aktsioon on Eestis pretsedenditu. Võib-olla selle harukordsuse tõttu tuli täna ministritelt nii üksmeelselt teravaid sõnu ajakirjanduse aadressil.
Avaldame väljavõtte justiitsminister Rein Langi ettekandest ajakirjanike liidu kongressil, kus ta avaldas oma seisukoha rohkelt kriitikat tekitanud nn ajakirjanduse allikakaitse eelnõu suhtes.
Ilusat neljapäeva pärastlõunat teile, tõelised inimesed. Paljud meist elasid üle Eurovisiooni eelvooru katsumused ja selle üle on ainult hea meel. Jälkrõveda muusika üritusest on samm-sammult kujunemas Eesti huumori lipulaev ning tänu Avandile ja Sepale on eestimaa rahva laulusaadet isegi võimalik vaadata.
Tuhanded ettevõtjad ja eraisikud on sel aastal ootamatult avastanud, et nende pangakonto on arestitud. Põhjuseks selle aasta algusest käivitunud maksuameti uus elektrooniline võlahaldussüsteem.
Viimase nädala sisepoliitilistest sündmustest on kõige olulisem olnud sagimine Isamaa ja Res Publica Liidu ridades. Mõni pikalt päevakorral olnud küsimus on saanud vastuse – näiteks on teada, et Isamaa taustaga esimees saab endale Res Publica taustaga peasekretäri. Üht-teist on aga ikka õhus, muuhulgas küsimus sellest, kas kahest erakonnast on lõpuks üks saanud.
Tere, kirjaoskajad ja vaimuinimeste sõbrad, soovin teile palju kerget raha, üks kindel viis raha hankimiseks, mida ma julgen kindlasti soovitada on töötukassa. Seesama töötukassa, mis ajalehtede andmetel jagas ilma konkursita laiali kolmkümmend miljonit ja peale.
Tänases päevakommentaaris tahaksin ma rääkida sel kolmapäeval kaitseministeeriumis esitletud avaliku arvamuse uuringu tulemustest. Tegemist oli järjekorras juba kahekümne seitsmenda küsitlusega teemal "Avalik arvamus ja riigikaitse". Taoliste küsitlustega tehti algust juba kümme aastat tagasi ehk täpsemalt aastal 2000.
Täiesti mõttetut neljapäeva pärastlõunat teile, segadusse aetud lugejad ja kuulajad. Ehk olete teiegi lugenud lehest, et masu ajal müüvad hästi forell ja kaelakarbonaad, ning järeldanud sellest, et isikud, kes lubasid kahe suupoolega kartulikoori manustada, on meid petnud. Neile petistele tuleb koht kätte näidata.
Seekordse poliitikakommentaari teema on otse loomulikult seotud Eesti Vabariigi aastapäeva ja selle tähistamisega. Kõigi tähtsate inimeste kõned on juba üksipulgi läbi arutatud ning daamide tualetid saanud oma kiitva või hävitava hinnangu osaliseks. Seega, parafraseerides kadunud president Lennart Merd, mitte neist ei taha ma täna peamiselt rääkida.
Tartus jaanuari lõpus toimunud endiste haridusministrite debatil ütles Jaak Aaviksoo valitsuse poolt hiljuti heaks kiidetud uute õppekavade kohta irooniliselt: "Igaüks meist paneks muidugi parema õppekava kokku, ... aga kõik koos me paremat teha ei suuda ja oleme siis temaga rahul." ("Õpetajate Leht", 5.02)
Tervitan Teid lugupeetud, mis lugupeetud, väga austatud, rahandusminister, tervitus teile, kõik muud vähem tähtsad võõra raha liigutajad, kellel teil on meelevald näljutada, vaikima sundida ja soovi korral ka lömastada. Tervitus teile kurikamehed, sest ka teiega tuleb hästi läbi saada.
Ettevõtjate nägudel kohtab täna üsna huvitavat ja harvaesinevat fenomeni, kus üks silm naerab ja teine nutab. Ei mäletagi, kas ja kunas viimati selline emotsioon nägudelt vastu kajas. Alati on olnud ikka ettevõtjad keskmiselt kas pigem ikka üsna rõõmsad või siis pigem ikka üsna mures. Miks siis nüüd selline nägu?
Kas riigieksam on oluline riigile, ministeeriumile, ülikoolile, gümnaasiumile, õpetajale, abituriendile või lapsevanemale? Kõigile, sest riigieksamite süsteem pole eesmärk omaette, vaid riikliku tähtsusega vahend kahe olulise probleemi lahendamiseks. Üks neist on gümnaasiumihariduse standard, teine kõrgkooli vastuvõtt.
Seekordse poliitikakommentaari teemaks on suhtlemise ja kohtlemise vahekord meie ühiskonnas. Igaks juhuks ütlen kohe ette, et teemaarendus ei piirdu vaid poliitikaga, vaid ulatub korraks natuke kaugemale.
Millist õhtupoolikut soovite, kõikvõimsad lugejad ja kuulajad? Tegelikult ma tahaksin väga teada, milliseid õhtupoolikuid naudib meie väga lugupeetud rahandusminister. Rahandusministri, tema rahade ja tema ministeeriumide küsimuses ei tohi endale vähimatki eksimust lubada, sest muidu võetakse meil kõigil rahad tagant ära.
Reedel ilmunud Äripäev tõi avalikkuse ette ühe geniaalse skeemi, kuidas ettevõtja pani omavalitsusjuhid arendama sadamat, mille ta ise oli aasta varem vallalt ostnud.
Nii nagu mõne aasta eest, majanduslikult helgetel aegadel, käis meie ühiskonnas lakkamatu "Eesti Nokia" otsimine, mis oleks pidanud aitama meil Euroopa rikkamate riikide hulka jõuda, nii paistavad tänavused avalikud arutelud keskenduvat Eesti jaoks parema poliitilise kultuuri otsinguile, mis aitaks meil autsaideri häbist pääseda.
Sotsiaaltööga ikka ja alati muudetud pinnavorme esteetilisemaks. Kui mõisa ajal kanti kokku näljakangruid, mingeid kivihunnikuid, mis on silmale täitsa ilusad vaadata, siis Eesti Vabariigi ajal kanti tükk Rakvere Vallimäge sotsiaaltöö korras laiali.
Teen täna erandi ja räägin majanduskommentaaris hoopistükkis ajakirjandusest. Tõsi, ajakirjanduse ja raha omavahelistest seostest, kuid ikkagi eelkõige meedia eetilistest tõekspidamistest ning reeglitest Eestis. Teema, mida toimetused isekeskis arutavad, kuid millest palju ei kirjutata/räägita väljapoole.
Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.
ERRi uudisteportaal avaldab IRLi esimehe Mart Laari kõne tänasel Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogul.
Lähtun täna ühest esmapilgul täiesti ebaloogilisest käigust: mis häda oli Reformierakonnal sel nädalal, enam kui aasta enne presidendivalimisi teatada, et nad toetavad Toomas Hendrik Ilvese jätkamist.
Soovin teile pidulikku 150. köite õhtupoolikut, väga austatud meediagurmaanid. Ometi otsustas president meie ilusa juubeli ära rikkuda ja hakkas meedia kallal vinguma. Vanasõna ütleb, et ära sõima peeglit, kui on nigu on.
Töötukassa juht Meelis Paavel peaks ametist tagasi astuma. Selline veendumus on minus tekkinud viimase nädala uudiseid lugedes.